2022 aastal möödub 300 aastat hariduse andmisest Pühas.
Tänavu möödub 300 aastat ajast, mil Pühas hakati andma kooliharidust. Ja on põhjust
ajapeeglis liikudes vaadata tagasi minevikku, tegutseda olevikus ja teha plaane tulevikuks.
Ajaloole tagasivaates ja olemasolevates daatumites on alustatud väikese külakooli asutamisega Pühas aastal 1722. Kogu hilisemal perioodil on küladesse väikseid külakoole asutatud, mis allusid kihelkonna koolivalitsuste kaudu pastorile. Õpetati lugemist, katekismust ja kirikulaule. Need koolid ei jäänud pidama. Lapsed olid oluliseks tööjõuks kodustes talutöödes ja seetõttu eelistasid vanemad õpetada lapsi kodus. Aja edenedes koolide vajadus siiski püsis.
Koolide arengusse tõi suure muudatuse 1819a.(203a.tagasi) Liivimaa talurahvaseadus, mis nõudis kategooriliselt külakoolide avamist. 14-aastastele hakati õpetama juba arvutamist.
Tolleaegsetes külakoolides õpetati, umbes 237 a tagasi, põhiliselt katekismuse lugemist, kristliku usu põhitõdede aluste omandamist. Koolimajadeks olid saunad, viletsad onnid või suitsukambrid. Püha kihelkonnas tegutses (umbes 175 a tagasi) 1847.a 11 vallakooli. Kirik ja kool töötasid nn. käsikäes. Pastorid tol ajasel kõnepruugil „katsusid „ ehk kontrollisid laste oskusi ja andsid teada sellest koolmeistritele. Külakoolid olid 1850.aastatel Jaagu talus, Raunil, Simmul, Kopeldil, Kahmal, Tolgil, Alaniidil.
Mõned mälestused külakoolis käinud Johanneselt:
„Käisin külakoolis Niidi talus, kus oli noor meesõpetaja Väli Kaalist. Niidil oli päris vene keelne kool. Eesti keelt õpetati vähe. Kool töötas vene tsaarivalitsuse kava kohaselt. Laulsime „Jumal keisrit kaitse sa” vene keeles nii, et tuba kõlises. Mina ei osanud, maigutasin suud ja hoidsin teiste seljataha. Aga nii eesti kui vene keele tähed sain siiski selgeks. Vallatuse ja oskamatuse pärast pandi lapsi tihti nurka herneste peale põlvili. Kergema süüteo eest oli põlvili olek ilma hernesteta ja püsti nurgas seismine. Saksa valitsus sulges veneusu Niidi kooli ja mul tuli koju jääda, kus ema õpetas mind lugema. Vene keel jäi sinnasamasse paika.
Veel annab ta teada kui suur oli tema õppimisejanu:
Kui olin Püha kõrgemas Algkoolis lõpetanud 5. klassi palusin oma ema Matsi talu kivipõrandal põlvili laskudes, et ta lubaks mul ka 6. klassi minna ja selle ära lõpetada.
Kui olin lõpetanud 2. klassi, suri minu isa ja siis pidin emale olema abiks põllu- ja heinatöödel ning hoolitsema oma nooremate õdede , vendade eest.“
Meie praeguse kooli eelkäijast kurttummade koolist.
14. nov. 1893 a (129a tagasi) avati Pihtla mõisa üürikorteris kool kurttummadele( praegune õlleköök). Algul eksisteeris kool ühe klassiga, hiljem kaheklassilisena. Koolijuhataja oli Mihkel Rahnel. ( maetud Püha kalmistule). Tol ajal oli Saaremaal umbes 60 kurttumma last, kuid kooli sai vastu võtta vaid 10, põhjuseks ruumipuudus. Kurttummade kooli ülalpidamise kulusid riik ei katnud, vaid kooli ülalpidamine oli lastevanemate ja teiste lahkete inimeste annetuste abiga. Kuna tingimused laste õpetamiseks Pihtla mõisa üürikorteris olid väga kasinad, ehitati praeguse, Pihtla koolimaja kohale rookatusega uus puidust maja.
1895 a.(127a tagasi) Kolisid kurttummad vastvalminud koolimajja, kus õpetas lapsi Mihkel Rahnel. Peale tema surma (1927) hakkas lapsi õpetama tema abikaasa Ida Rahnel. 37 aastat õppisid kurttummad lapsed selles majas kuni kool sattus majandusraskustesse.
1932a. kool suleti, lapsed viidi Porkunisse õppima. Nendega koos läks ka õpetaja Ida Rahnel mandrile. Kurttummadele ehitatud koolimaja anti üle maakonnavalitsusele.
1933 a. ostis Maakonnavalitsuselt Pihtla vald 6050. krooni eest selle maja ära. Maja asus Metsakopli maatükil.
Peale maja remonti sai endisest kurttummade koolimajast PÜHA 3 kl. KOOL.
Lühiülevaade meie kooli ajaloost
1919a.(103 a. tagasi) sügisel ühendati kõik senised kihelkonna- ja külakoolid Püha kõrgemaks algkooliks, mis asus Püha vanas kirikumõisa õpetajamajas ja oli 6 -klassiline .
See kool oli Pihtla ümbruse rahvale korralik haridustempel. 4 klassi lõpetamine oli kohustuslik. ( vanuseni 16a.) 4- klassilised koolid olid veel: Tõllustes, Ilplas, Vättal. Lapsed, kes tahtsid veel edasi õppida, pidid tulema Pihtla Kõrgemasse algkooli. Kellel õnnestus lõpetada 6. klassi, sellel oli võimalus minna Kuressaare linnas asuvasse gümnaasiumisse, ning sealt edasi TRÜ-sse. Selles majas õpiti 1935.a.-ni. (16 aastat)
1921-1945 - Püha 6. klassiline Kõrgem Algkool (24a.)
1945-1949 -Püha Mittetäielik Keskkool (5a)
1950-1962 - Pihtla 7-kl. Kool (13a.)
1950- 1962 töötas kool kahes majas, ruumipuuduse tõttu. 1-4 kl. oli Püha kiriku juures pastoraadi hoones. 5.-7 kl. praeguse koolihoone koha peal.
1957-1958 a.(65a tagasi) Asendati roogkatus eterniitkatusega ja majale ehitati II korrus.
Haridusreformide ja võimuvahetuste käigus on kool muutnud nii nimesid kui ka klassikomplektide arvu.
1964-1966 a. Ehitati puust koolihoone külge kivist kahekorruseline koolihoone. Ruumid olid kõik ahjuküttega.
1962-1978: Pihtla 8-klassiline Kool ( 16 aastat)
1970 - liideti Pihtla 8- klassilise kooliga Vätta, Tõlluste ja Ilpla algkoolid
1970 - koolis töötas ka töölisnoorte õhtukool, kus omandati 8. klassi õppematerjal (1a)
1976 – 11. veebruari tuleõnnetuse tagajärjel hävis koolihoone puitosa.
1976-1978 - kool töötas kahes vahetuses tulekahjust säilinud osas.
1978- 01.09. muudeti kool taas algkooliks.
1995- lisandus koolile 5.klass.
1997- algas koolimaja renoveerimine.
1998- juurdeehituse algus saali näol.
2005- kooli juurde koliti 2 rühma lasteaialapsi Sandla lasteaiast ja kool sai uue nimetuse:
Pihtla lasteaed- algkooli
2011 - vastavalt seadusele muudeti taas kooli nimetust- uueks nimetuseks Pihtla Kool.
Pihtla Koolis on koos lasteaed ja kool. Lasteaias töötab 2 liitrühma. Ja koolis töötab 2 liitklassi ( 1-4 klassini).
Pihtla Kooli teeb eriliseks asukoht ning tihe side kooli ja lasteaiaga. Asume metsatuka sees, mis on kaugemal liiklusega seotud üldkasutatavatest teedest. Ümberringi ei ole müra vaid looduse hääled.
Olulisel kohal on õppetegevuses looduse tundmine läbi erinevate aastaaegade. Kooli lähedal asuv Soobiku Õpperada võimaldab lastel õppida selgeks erinevaid taimekooslusi, kuulata loodushääli ja õppida looduses käitumist. Elame ja oleme looduse keskel, mis on ideaalne keskkond meie laste jaoks.
Paljudele aastatele tagasi vaadates, täname kõiki õpetajaid, kes on meie koolis haridust andnud. Koostasime sel aastal tänukaardi, millel on must-valged ajaloolised fotod koolimajast läbi aegade ja nüüdsest koolist värviline foto. Tänukaardid said õpetajate päevaks kõik meil töötanud õpetajad. Iga õpetaja on andnud oma panuse hariduse kujundamisse meie koolis.
Suur kummardus kõigile !
( Koostanud Elna Õunpuu ja Riina Saar)
